Esmapilgul hea mõõdik ei pruugi olla õige

USA-s ilmnes peagi, et suremus ei peegelda sugugi ainult arstiabi kvaliteeti. Valitud näitaja sõltus ka sellest, milliseid patsiente haigla vastu võttis, kui palju prooviti uusi ravimeetodeid ning milliseid haigusi üldse raviti. Kõige lihtsam viis suremusnäitajat parandada oli lõpetada kõige raskemini haigete patsientide vastuvõtmine.

Päriselus hakkasidki ilmnema kõrvalmõjud:

• Haiglad, mis ravisid kõige raskemaid juhtumeid, paistsid numbrites halvemad, kuigi tegid tegelikult keerulisemat ja sageli ka väärtuslikumat tööd.

• Käitumise muutus - mõned haiglad vältisid riskantseid patsiente, sest kartsid oma tulemuste halvenemist. See tähendas, et kõige haavatavamad patsiendid jäid vahel abita.

• Suremusprotsente käsitleti sageli lihtsa edetabelina, kuigi ilma konteksti ja riskikorrektsioonita ei olnud neid õiglane võrrelda.

Tagajärjed näitasid, et näiliselt kõige läbipaistvam ja loogilisem mõõdik võib tegelikus elus käivitada käitumismustreid, mis liiguvad missioonist eemale. Goodharti seadus ütleb: kui mõõdik muutub eesmärgiks, lakkab ta olemast hea mõõdik.

Juhtimise õppetunnid

• Mõõdik pole kunagi neutraalne. Iga kord, kui juhid midagi mõõdavad, kujundavad nad ka inimeste käitumist.

• Organisatsiooni edu ei saa mõõta üksiku mõõdikuga. Näiteks OKR-ide (Objectives and Key Results) kasutamine aitab siduda mõõdikud strateegiliste eesmärkidega, vältides olukorda, kus üks number hakkab dikteerima kogu käitumist.

Kokkuvõte

Mõõdikud on vajalikud, kuid neid ei tohi segi ajada lõppeesmärgiga. Oluline on küsida: kas see, mida mõõdame, aitab tegelikult kaasa meie missioonile? Kui vastus on ei, siis on aeg mõõdikuid ümber mõelda.

Me aitame tiimidel paika panna õiged mõõdikud, mis hoiavad fookuse missioonil, mitte Exceli tabelil.