AI ei tee inimesi loovamaks, vaid võimendab mõtlemist
Tehisintellekti kasutuselevõtuga on paljudes organisatsioonides tekkinud ootus, et sellega paraneb loovus ja otsuste kvaliteet. Uuringud näitavad aga midagi muud: tulemus sõltub vähem tööriistast ja rohkem sellest, kuidas inimene mõtleb enne, kui ta AI poole pöördub.
AI mõju meeskonnale ei ole ühtlane - ühed teevad tugeva hüppe, teised toodavad jätkuvalt keskpäraseid tulemusi, kuid teevad seda lihtsalt kiiremini.
.jpg "ajurünnak")
8 teadusuuringut, mis annavad põhjust oma töökorraldus läbi mõelda
Kas su organisatsioonis elab ikka veendumus, et kellast-kellani kohalolek võrdub tulemusega? See usk pärineb ajast, mil inimene oli tootmisliini pikendus ja töö pidi olema mõõdetav silmaga. Aga mõtlemine pole nähtav tegevus ja tulemuslikkust saab mõõta läbi selgete eesmärkide.
Koondasime siia postitusse nopped teadusuuringutest, mis aitavad mõista kuidas luua loovat organisatsiooni.
Innovatsioon ei ole õnneasi: KPI, mida juhid ei mõõda, aga peaksid
Sageli öeldakse, et ideed ei loe ja teostus on kõik.
See kõlab enesekindlalt ja loogiliselt – tulemusi loovad teod, mitte mõtted.
Aga mis siis, kui see arusaam on ohtlikult poolik?
Mis siis, kui teostus on vaid jäämäe nähtav tipp – ja tõeline konkurentsieelis peitub hoopis selles, kui kiiresti ja kui palju uusi ideid meeskond üldse suudab luua?
Ära otsi ajurünnakul häid ideid. Otsi halbu.
Head ideed kõlavad turvaliselt ja meeldivad kõigile.
Ja on igavad.
Neid peaks vältima.
Sest need hoiavad meid keskel – seal pole ei riski ega arengut. Muide, seal on ka sinu konkurendid, sest keskpärastele
lahendustele jõuavad nad täpselt sama kiiresti kui sina.
Kui mõõdik muutub eesmärgiks - case study päris elust
1980.–1990. aastatel otsustasid mitmed USA haiglad teha midagi enneolematut – nad hakkasid avaldama oma suremusnäitajaid. Esmapilgul tundus see olevat hea mõte, sest kui haigla missioon on ravida, siis mis võiks olla selgem mõõdik kui see, kui palju patsiente tervena koju jõuab?
Ideede valimise tehnika - Uudne-kasulik-tehtav test
Mõnikord on vaja juba koosoleku või ajurünnaku ajal teha vahekokkuvõte ning hinnata leitud ideede sobivust. Selleks sobib hästi UKT test - mille käigus tehakse ideede genereerimises paus ning hinnatakse iga ideed kolmes kategoorias: uudsus, kasulikkus ja tehtavus.