On kaks suurt klišeed - esimene ütleb, et igaüks saab olla loov, teise abil sisendavad enamus endale, et nemad küll loovad ei ole. Päris täpsed pole loomulikult kumbki. Trikk aga on selles, et enamus meist saab ise valida kumb meie kohta tõesem on.

Panen allpool ritta seitse harjumust, mille muutmine aitab sul pidada enda kohta tõeseks seda esimest väidet.

Kas mõtled vahel, et ideed ja lahendused, mis välja mõtlesime on toredad, aga kuidas me nüüd oma inimestele maha müüme ja ellu viime? Panime kirja mõned sammud, mis aitavad sul muudatusi süsteemsemalt ellu viia.


Enne kui allpool olevate sammude juurde lähed mõtle läbi, kes on antud muudatuse võtmeisikud, kes peavad muudatusega kaasa tulema ning vaata järgmisi samme nende inimeste peale mõeldes.

Olenemata sellest, kas mõtled läbi oma strateegiat kodu- või välisturu, äri- või eraturu jaoks - ikka on ainult üks oluline küsimus: “Kuidas saame kliendi elu paremaks teha?”. Teiste sõnadega - kuidas teha teda õnnelikumaks või kuidas vähendada tema probleemi? Jagame siin postituses kahte töölehte, mis seda teha aitavad.

Küsimuste küsimine on uuenduste alus.
Triviaalne!

Aga inimesed ei viitsi küsimusi küsida kui need:
a) tambitakse kiirelt maha,
b) ei muuda midagi s.t. toimetatakse ikka vanaviisi.

Kui Chris Hurn koos oma perega puhkuselt koju jõudis, avastas nende poeg, et oli oma kaisulooma - kaelkirjak Joshie - hotelli unustanud. Peale Ritz-Carltoni  hotelli helistamist tuli lemmikloom paari päeva pärast postiga koju. Suur oli aga perepoja üllatus kui lisaks Joshiele olid ümbrikus ka fotod ning kiri hotelli juhatajalt, kes tänas perepoega, et see oli lubanud Joshiel paar lisapäeva nende juures veeta. Fotodel oli kaelkirjak muuhulgas basseini ääres päevitamas ning golfiautot juhtimas.

Seda 7 aastat tagasi juhtunud lugu on palju räägitud ja sellest on kirjutatud kui vahvast klienditeeninduse näitest, mis tegi kliendile rõõmu ning läks viraliks. Sellised lood enamasti lihtsalt ei juhtu, need luuakse. Nii ka seekord - siin oli suur osa ka kliendi kuulamisel, sest põhjenduse, et Joshie jäi paariks päevaks veel puhkama, mõtles nö käigu pealt välja lapse isa õhtul last magama pannes, kuid ta mainis seda telefonikõnes ka hotelli töötajale, kes selle siis fotodega "ära tõestas".

Aga kuidas selliseid lugusid luua ja/või need oma organisatsioonis üles leida? Siin on vaja paika saada mitu asja.

Kes meist tunnistaks, et käitub kollektiivis pigem vastavalt teiste ootustele kui enda soovidele? Naljalt vist mitte keegi.

Newcastle ülikooli uurija Melissa Bateson väidab oma uuringu põhjal, et kui me kasvõi arvame, et keegi meid jälgib, siis me muudame oma käitumist väga oluliselt.