Peale uue kontorihoone valmimist küsisid töömehed maastikuarhitektilt, et kuhu kõnniteed tuleb teha ja kuhu haljasalad. Unustage kõnniteed ning tehke igale poole haljasalad, vastas maastikuarhitekt. Järgmisel aastal kui inimesed olid murule rajad sisse käinud lasi ta nende radade asemel kõnniteed rajada. Sai ühtaegu ilus ja praktiline.

Äkki saate mingi osa küsimuse lahendamisest edasi lükata kuna tulevikus leiate suure tõenäosusega etema lahenduse?

Ajurünnak vajab lisaks suurepärasele läbiviijale (ja mõnikord ka sekretärile) "aknapesijat". "Aknapesija" ülesanne on analoogne narri rollile õukonnas - ta küsib küsimusi, mida teised liiga lapsikuks või ebasobivaks peavad. Ta võib kahtluse alla seada nii teema, mida arutatakse kui ka lahendused mida leitakse. Sellised küsimused võivad mõnikord olla need, mis väga täpselt paika loksunud hierarhiaga meeskonnas aitavad seltskonna stampidest lahti raputada ja mõtted värsketele radadele suunata.

Enne ajurünnaku loova osa algust, aga peale seda kui teema on formuleeritud, jagage igale osalejale puhas leht paberit ja "parkige" sinna kõik ideed, mis osalejatel juba enne algust vaatlusaluse küsimuse vastustena olemas on. Seejärel leppige kokku, et neid ideid ei kasutata enne kui koosolek läbi on.

Sel viisil loote paremad eeldused, et tõepoolest uusi ideid otsite. Võtke need vanad ideed appi kui hakkate järgmisi samme kokku leppima - edasised tegevused valige välja ikka kõikide olemasolevate ideede seast.

Võite lisaks anda ka teise paberi, kuhu inimesed saavad kirja panna kõik nende peas "tiirlevad" aktuaalsed tööprobleemid ja -mõtted - kellel on selleks mõni saatmata jäänud või vastu võetud e-kiri, kellel eelarve küsimused või tegemata telefonikõned jne. Ka see aitab aju eelseisva jaoks "puhastada" - to-do list on paberil, midagi ei unune ning saate täielikult keskenduda sellele miks kokku tuldi.

Kolm lihtsat sammu, aga kasu on suur. Proovi!