Aleksander Suure õppetunnid
Are Leaders Born or are They Made?” analüüsis Manfred Kets de Vries, personalijuhtimise õppetooli juht INSEAD-is, inimkonna ajaloo ühe kuulsama vallutaja Makedoonia kuningas Aleksander Suure (356–323 eKr) saavutusi ja sõnastas selle põhjal juhtimisalased nõuanded tänastele liidritele.
Oma raamatus “- Oma mõjuvat visiooni. Aleksandri teod näitavad, mida on võimalik saavutada kui inimene on totaalselt pühendunud ja tal on suurepärane visioon. Jäi Aleksander Suur ju alistamatuks väejuhiks ning teda pidasid enda eeskujuks muuhulgas Caesar, Tšingis-khaan ja Napoleon.
- Loo oma strateegia, mis arvestab vastas(t)e tugevusi. Aleksander oli olukorra analüüsimise meister. Ta teadis lahinguväljal täpselt kuidas igast olukorrast maksimaalne kasu saada ja oli seetõttu võimeline alati kiirelt reageerima vastase taktikale.
- Loo suurepärane meeskond. Aleksander suutis kujundada endale väga usaldusväärse ja hästitoimiva meeskonna.
- Näita eeskuju. Aleksander ei olnud elukauge kindral. Ta võitles külg-külje kõrval oma sõduritega, ta oli näljas kui mehed olid näljas ning kannatas janu kui mehed olid janus. Olukord muutus kui ta oli ahvatletud Pärsia õukonna luksuslikust elust.
- Julgusta innovatsiooni. Aleksander rakendas loomingulisust ja innovatiivsust nii sõjakunstis (ta mõistis strateegilise innovatsiooni olulisust sõjapidamises) kui teaduses (ta oli väga uudishimulik näiteks bioloogia ja meditsiini vallas, mis viis teda mitmete avastusteni nendes valdkondades).
- Juhi lugu ja selle tähendust. Kasutades oma väljapaistvaid oraatori omadusi omas Aleksander peaaegu hüpnootilist mõju kuulajatele. Kasutades müüte, metafoore ja lugusid suutis ta luua organisatsioonikultuuri ning kutsuda esile tugevaid emotsioone.
- Julgusta ja toeta järgijaid. Aleksander tunnustas pidevalt oma võitlejaid, kiitis nende vaprust ja tänas nende panuse eest.
- Investeeri koolitusse ja arengusse. Ebatüüpiliselt oma ajale investeeris Aleksander palju nii oma sõjaväe kui selle järelkasvu treenimisesse. Ta koolitas noori pärslasi ka keset lahingumõllu ja püüdis Aasiasse tuua ja seal levitada Kreeka keelt, tavasid ja moraalinorme.
- Planeeri järjepidevust. Üks asi, mida Aleksandri ebaõnnestumistest õppima peaks on järjepidevuse tagamise vajadus. Tema suur keskendumine impeeriumi laiendamisele oli ilmselt see põhjus miks ta ignoreeris tõsiasja, et ka tema on lihtsurelik. Selle tulemus oli see, et peale tema surma (kõige tõenäolisemalt stressi, joomise ja haavade tagajärjel – õppetund seegi) lagunes impeerium kiiresti.
- Loo vahendid organisatsiooni haldamiseks. Viimane iva, mille Aleksander meile õpetab (jällegi läbi ebaõnnestumise) on tasakaalustavate jõudude olemasolu vajadus organisatsioonis. Kontroll ja tasakaal on vajalikud vähendamaks valede otsuste ja võimu kuritarvitamise juhuseid. Aja jooksul muutus Aleksander üha rohkem võimust sõltuvaks kaotades tolerantsuse ja hinnates vaid aplausi auditooriumilt.