Tiit Kändler kirjutab tänases EPLis sellest kuidas mustkunstnikud, psühholoogid ja taskuvargad inimese aju toimimise loogikat ära kasutades oma eesmärke saavutavad. Miks mitte ei võiks ka näiteks juhid, kes pidevalt tähelepanu keskpunktis on, sellest õppida ja ühtteist kõrva taha panna?

Esimene oluline teadmine on, et meie mälu on valikuline ja mälupilti on võimalik muuta. Soome psühhiaater Hannu Lauerma kirjeldab oma raamatus „Usk, lootus ja ohtlik bluff”, kuidas katsealustele näidati mingit sündmust käsitlevat pildisarja või videofilmi ja seejärel anti lugeda teksti, kus oli kirjeldatud sama sündmust, kuid üksikasju oli muudetud. Muutus ka inimeste mälupilt - paljud rääkisid, et olid näinud piltidel asju, mida seal tegelikult ei olnud.

Mustkunstnikud jagavad oma trikid üldjoontes kolme alaliiki: väärjuhtimine, pealesundimine ja illusioon.  Väärjuhtimine (misdirection) on mustkunsti süda. Selle eesmärk on juhtida audientsi tähelepanu eemale pettuse aktilt endalt. Näiteks aeglased, ringjad käeliigutused sobivad tähelepanu koondamiseks, kiired ja sirgjoonelised liigutused juhivad vaataja tähelepanu ühelt punktilt teisele. Inimese tähelepanuga manipuleerida aitab ka nali: „Kui inimesed naeravad, siis seisab aeg paigal,” ütleb maag John Thomson.

Illusiooni näiteks on pallitrikk. Maag viskab õhku palli ja jälgib selle kulgu silmadega kuni palli püüdmiseni. Viskab siis uuesti, jälgib silmadega. Kolmas kord teeb, justkui viskaks ja jälgib silmadega. Vaatajal jääbki illusioon, et pall visati õhku. Ja äkitselt on see haihtunud! Aju trumpab silmad üle ja loob õhus olematu palli kujutise. Võrkkesta kinni püütud infol võtab ajuni jõudmiseks aega 100 millisekundit. Et viivist kompenseerida, ennustab aju maailma lähitulevikku ja tegutseb ennustuse, mitte tegelikkuse kohaselt.

Pealesundimine annab ohvrile mulje vabast tahtest, kui see tegelikult puudub. Klassikaline näide on trikk, kus palutakse kaardipakist võtta mis tahes kaart, kuid tegelikult näidatakse teile kaardipaki sisu ülikiirelt ja te ei saa aru, et 52-st kaardist kümmekond on korduvad. Edasi on lihtne - see korduv kaart jääb tahmatult mällu ja te valite selle. Ja ise usute, et olite oma valikus vaba :-).

Demagoogia meistriklassi läbinud teavad ja kasutavad räigelt ära inimeste kommet arvata, et kui sündmus A eelneb sündmusele B, siis A põhjustab B. Kui näiteks mustkunstnik valab vett pallile, mis hiljem kaob, siis millegipärast tundub meile, et vesi lahustas palli. Kuid vesi vaid haaras meie tähelepanu ja me ei viitsigi edasi mõelda.

Sihuksed lood :-) - lähed nüüd "vett valama"?