Võta korraks aeg maha ja mõtle ettevõttele, kus töötad. Tee seda hoolimata sellest, kas töötad tippjuhina, keskastme juhina, spetsialistina või kellegi muuna.

Sa veedad enamuse oma päevast tööl või sellele mõeldes - väidetavalt kulutavad inimesed tööle või sellest mõtlemisele 75% oma päevast.

Seega – kas see koht meeldib sulle? Milline on su töökaaslaste suhtumine? Kas inimesed on abivalmis? Usaldusväärsed? Kas töötate ühe eesmärgi nimel? Kas teil on meeskond? Või on teil “igasüks-iseenda-eest” kollektiiv? Kuidas see mõjutab ettevõtte tulemusi? Kas asjad saavad tehtud ja kas inimesed tunnevad sellest rõõmu? Ehk lühidalt: kas teil on fun? Viimases küsimuses on kogu asja iva – kui inimene kulutab kolmveerand oma ajast tööle, siis peaks see töökoht olema üks suurepärane koht. Muidu on inimesed õnnetud ja see mõjub halvasti töötulemustele.

Sageli arvatakse, et fun kuulub kuskile mujale, mitte kontorisse. Räägitakse, et naer, fun ja mängud ei ole täiskasvanulikud tegevused ning on ebaprofessionaalsed. Ei ole võimalik rohkem eksida!

Enamus juhte nõustuvad, et meeskonnatöö ja lojaalsed töötajad omavad firma edu saavutamisel väga suurt tähtsust. Selge on ka see, et parima tulemuse annavad parimad inimesed – ehk talentide värbamine ja nende firmas hoidmine peaks olema ettevõtete strateegia üks oluline osa. Lisaks parimale tulemuse andmisele on talentide kaasamise eelis kas see, et parimaid töötajaid ei ole heas firmas vaja motiveerida – Jim Collinsi järgi on vaja vaid hoolitseda, et nende motivatsioon ei kaoks. Teiselt poolt on nii, et üha enam väärtustavad inimesed tööandjaid, kelle juures töötamine pakub väljakutseid ning on mõtestatud. Töötajad tahavad häid suhteid ja nad tahavad, et töötamine oleks fun ehk  nad ootavad, et töökoht ”paneb silmad särama”. Firmad, mis suudavad need tingimused luua on atraktiivsemad ka talentidele.

Paar näidet levinud olukordadest. Kõik oleme kuulnud umbes selliseid reegleid: töö ajal ei tohi internetis mänge mängida, erahuvides surfata, isiklikke e-maile lugeda ega saata. Kas selliseid reegleid täidetakse? 100 protsendiliselt ei täideta neid kindlasti mitte – igaüks piilub vahest isiklikke e-maile, sooritab makseid internetipangas või loeb online uudiseid. Mis nendest reeglitest siis kasu on? Need ainult tekitavad pingeid ja ebatervet huvi ning seega tapavad ka töötajate kreatiivsust, mis kokkuvõttes mõjutab negatiivselt nende ja seega ka ettevõtte tulemusi. Loomulikult ei väida ma, et tundide viisi isiklike asjadega tegelemine firma tulemusi parandab, väidan, et reegeid, mida ei täideta ei ole mõtet kehtestada – see on kõikidele kahjulik.

Teine näide. Kohtusin hiljuti ühe firmajuhiga, kes soovib hakata firma töötajaid mobiilselt positsioneerima. Idee on  esmapilgul hea - töötaja mobiiltelefoni positsioneerimisega on võimalik jälgida tema asukohta ning näha kui palju aega kuskil kulutatakse ja kui palju raisatakse  tööga mitte seotud asjade peale. Edumeelne mõte, millega loodetakse tõsta firma efektiivsust. Aga kas see on nii? Mida see töötaja tunneb ja mõtleb? Kas tema silm särab? Kas tunne, et teda ei usaldata ei mõju hoopis demotiveerivalt? Usaldus peaks olema ju igasuguse suhte, sealhulgas ka töösuhte, alustala? Ehk siis meie küsimus - kas see firma meelitab talente?

Kas ettevõtted suudavad reaalsuses luua töökeskkondasid, mis on fun? Kuidas seda teha?

Üks võimalus talentide meelitamiseks ja nende firmas hoidmiseks on fun atmosfääri loomine. Juhtimiskonslutant Duane Smelser väidab ja teda toetavad mitmed teaduslikud uuringud, et inimesed, kes on avatud, rõõmsad ja heas tujus saavutavad reeglina ka paremaid tulemusi. Meditsiiniline põhjendus sellele on, et nende positiivne meeleolu tõstab aju hapnikuga varustatust, vabastab rohkem endorfiini ja tagab aju parema verevarustuse – see teebki töötajad kreatiivsemaks ja selgemalt mõtlevaks. Sellised töötajad on puhanumad, spontaansemad, sallivamad ehk kokkuvõttes on töö nende jaoks heas mõttes fun.  Väidetakse, et naer on lühim distants kahe inimese vahel – juhid, kes seda teavad, kasutavad naeru kui meeskonna loojat. Paar näidet:

Leslie Yerkes ühe Clevelandis asuva konsultatsioonifirma asutaja toob näite, kus aiatarbeid müüval firmal oli vaja kiirelt pakkida 20 kasti linnubasseine. Traditsiooniline lähenemine oleks olnud anda ühele inimesel käsk see töö ära teha, mis oleks aga tõenäoliselt tekitanud selles töötajas suhtumise: ”Ülemus ei salli mind – ta annab alati sellised igavad ülesanded mulle.” Kreatiivne lahendus oli, aga kaasata kaheksa inimest, jagada need neljaks meeskonnaks ja korraldada väike võistlus. Tulemus oli see, et kaup oli pakitud 17 minutiga ja kõigil oli hea tuju.

Autodesk – Californias asuv tarkvarafirma - lubab töötajatel lemmiklooma tööle kaasa võtta. Firma usub, et kui lemmikloom on kaasas, siis töötaja teeb heameelega ületunde. Loomulikult on loomade hoidmiseks loodud ka vastavad tingimused.

Lennufirma SouthWest Airlines on eemaldunud tavalisest lähenemisest klienditeenindusele. Stjuardessid nende lendudel kannavad küll firma riietust, aga see ei ole ametlik nagu teistel lennufirmadel, vaid casual. Lisaks julgustatakse neid klientidega suhtlemisel kasutama huumorit. Kas klientidele meeldib see? Kas stjuardesside harjumatu välimus ei mõjuta nende usaldusvärsust klientide silmis? Ilmselt mitte, kui arvestada naeru ja positiivseid kommentaare, mis klienditeenindaja naljadele järgneb.

Need on mõned firmad, kes on arusaanud, et naer ja nali töökohal aitavad saavutada paremaid tulemusi. Ma ei taha öelda, et kõik firmad peaks hakkama soosima töötajate lemmikloomade tööle kaasa toomist (see on päris äärmuslik näide tegelikult), vaid eesmärk peaks olema kreatiivse ja pingevaba keskkonna loomine, mis teeks firma atraktiivseks andekatele inimestele. See, kuidas sellist keskkonda luua, on vaja igas firmas otsustada lähtuvalt tegevusvaldkonnast, senistest harjumustest ja paljust muust, aga mõned soovitused, kuidas rakendada naer oma firma eduks on siin:

• Pea meeles, et kulutades 15 minutit naermisele ja naljale tõstetakse, mitte ei langetata produktiivsust. Töötajate mõtlemine selgineb ja nende produktiivsus kasvab kui nad on hetkeks saanud ennast “välja lülitada”. Kõige paremini aitab aga lõõgastuda naer. Kui firma on tulemusele suunatud, siis inimesed saavad naerust kasu ja see parandab nende tulemusi.


• Tee firma intranetti või mujale kõigile kättesaadavasse kohta foorum, kuhu kõik saavad koguda nalju, karikatuure jmt. Julgusta iga taseme töötajaid oma nalju sinna lisama ning neid ka vaatama ning nende üle naerma. Koos naermine lähendab inimesi, õpetab neid teine-teist paremini tundma ja tugevdab ühtekuuluvuse tunnet.


• Julgusta kõiki võtma aeg-ajalt paar minutit, mille jooksul ta tegeleb millegagi, mis aitab tal lõõgastuda. Tee ise pause ja lase teistel neid teha. Vahel aitab nö värske pilk lahendada probleemi tunduvalt kiiremini, seega tee mida iganes, et vahel projektist, probleemist või tööst distantseeruda. Mõnele sobib ristsõna lahendamine, mõnele muusika kuulamine või jalutamine – tähtis ei ole  mida tehakse, vaid tähtis on tegemine ise. Julgusta inimesi ka ettepanekuid tegema, kuidas muuta õhkkonda vabamaks ja nauditavamaks. Lase töötajatel koostada töögrupp, kelle ülesanne on mõelda välja võimalusi kuidas luua ja arendada kreatiivset ja pingevaba meeleolu.


• Õpi ka negatiivseid olukordi vaatama läbi huumori. Kui suudetakse eesolevate raskuste ja iseenda üle nalja visata, siis aitab see kaasa olukordade kreatiivsele lahendamisele. See aitab inimestel ka olukordi paremini analüüsida ja tulevikus selliseid vigu vältida.


• Ole eeskuju ja algataja. Pea meeles, et kõigepealt pead muutma iseennast – kui juht ei käitu pingevabalt ja kui tema jaoks ei ole see fun, siis on vähetõenäoline, et see seda teiste jaoks on. Mõned näpunäited:
  a. Loo suhtlemist hõlbustav ruumilahendus – kas avatud kontor, kohvinurk vmt - kuhu tulles inimesed saavad aja maha võtta ja vabas õhkkonnas oma ideid arutada.
  b. Leia ja likvideeri põhjused, mis ei lase pingevabal õhkkonnal tekkida.
  c. Ära nõua väga ametlikku riietumisstiili töötajatelt, kes klientidega ei kohtu.
  d. Leia alati oma töötajate jaoks aega.
  e. Ole spontaanne ja positiivne ning viska nalja.
  f. ”Müü” oma ideid töötajatele, mitte ära jaga korraldusi.
  g. Kui näed, et huumor aitas mingit ülesannet lahendada, siis tõsta see esile.
  h. Regulaarselt toimuvad fun üritused (võrkpall, jalgpall, bowling, pentanque vmt), kuhu ka perekond kaasa võetakse, aitavad kindlasti lõõgastuda ja tekitada häid suhteid töötajate vahel.
  

Kindlasti ei kehti kõik eelpool öeldud mõtted kõikide firmade kohta – pigem tuleb neid võtta kui soovitusi ning kui need ärgitavad mõtlema, siis on eesmärk täidetud. Confucius on öelnud – vali töö, mida armastad ja sa pea enam päevagi töötama. Kohandades seda firma jaoks võiks see kõlada nii: loo meeldiv ja sõbralik töökoht ja töötajad on õnnelikumad ja lojaalsemad! Sellise meeleolu korral tahavad inimesed hommikul tööle minna, nad naudivad oma tööd, on produktiivsemad ning mis peamine – ettevõte on atraktiivne talentidele.

Artikkel avaldatud Saldos märtsis 2003a.