Mis on pildil? Ma olen kindel, et kui küsid seda kümnelt kolleegilt saad suure portsu erinevaid vastuseid. Proovi järgi ja vaata palju vastuseid saad.

Nüüd tee teine katse. Võta ette järgmised kümme kolleegi, näita nendele sama pilti, aga ütle, et Sinu arvates on siin kujutatud põrandat pesevat koristajat ning küsi, et mida see pilt veel võiks kujutada? Vean kihla, et erinevaid vastuseid on nüüd vähem.



Point?

Ühe võimaliku vastuse ette andmine paneb vaatajad "lukku" ning nende mõtted liiguvad etteantud suunas. Tegelikult anname mõtlemist halvava vastuse ette päris sageli. Enamasti tahtmatult. Näiteks küsimus "Millise uue auto võiksime disainida?", lukustab enamus inimeste mõtted tänaste olemasolevate autode juurde.

Mida teha?

Kui on vaja palju erinevaid ideid, siis tasub alustada abstraktsemast lähteülesande kirjeldusest ning seejärel liikudes järjest konkreetsema lähteülesande poole ning vaadata, kas ja kuidas saaks esmase ülesande lahendusi arendada viisil, et need ka konkreetse ülesande lahenduseks sobiks.

Nii soovitab töötada USAs asuva Pratt Instituudi disainiprofessor Martin Skalski. "Ma ei palu tudengitel uue auto disainimist alustada turul olevate masinate analüüsimisest, ma tegelikult ei palugi neil autot disainida. Palun neil esmalt teha palju visandeid liikuvatest objektidest. Hiljem kui jõuame auto disainimise ülesandeni, siis palun neil algseid lahendusi autode juures rakendada," kirjeldab ta oma disianiprotsessi.

Järgmine kord kui plaanite ajurünnakul väga konkreetset küsimust lahendada, tehke Skalski soovituse järgi. Proovige ja katsetage ning näete, et tulemused tulevad teistsugused - neid on rohkem ja nad on erinevamad. Täpselt nagu koristajamuti harjutusegagi.