Kes vihastas kontoris viimati - mees või naine?
Naiste viha on vähem veenev kui meeste oma, leiab oma uuringus Jessica Salerno (Arizona State University). Salerno viis läbi katse, kus simuleeriti vandekohtu otsustamisprotsessi - "vandekohus" pidi süüdi või õigeks mõistma oma naise tapmises süüdistatava mehe.
Eksperimendi käigus kasutati "vandekohtunike" omavaheliseks suhtlemiseks ekraanile ilmuvaid sõnumeid, mis tegelikult olid eksperimendi korraldajate poolt varem koostatud, kusjuures asjalood olid sätitud viisil, et üks vandekohtunik oli teistest eriarvamusel ja väljendas seda üpris jõuliselt - trükitähed, hüüumärgid, emotsionaalsed väljendid, hinnangud jmt.
Tulemused olid jahmatavad - kui eriarvamusel oleva vandekohtuniku nimi oli Alicia, siis muutusid teiste vandekohtunike seisukohad 13% kindlamaks ning oma arvamust ei muutnud keegi. Kui tema nimi oli aga Jason, siis muutusid teised 19% ebakindlamaks ning iga viies muutis oma seisukohta. Kusjuures mehed ja naised käitusid ühtemoodi.
Kuna kõik väljendid oli täpselt samas sõnastuses ja neid edastati samal viisil, siis on uuringu autorite järeldus, et ainsaks mõjutajaks on vandekohtunike teadmine eriarvamusega kohtuniku soo kohta.
"Kui mees vihastab, siis peab sellel põhjus olema, naisi seevastu peetakse emotsionaalsemateks ning vähem selgelt mõtlevateks," ütleb Salerno. Seetõttu usutakse ka, et vihastaval mehel on rohkem tõsi taga.
Loomulikult on tegemist tajuvea, mitte tegeliku olukorra reaalse hindamisega ning Salerno loodab, et nende avastus aitab inimestel teadvustada, et selline tajuviga on meis kõigis olemas.
Mis me siit järeldame?
Järgmine kord kui keegi on kontoris emotsionaalne ning Sul on selle olukorra kohta selge oma arvamus, siis mängi mõttemängu, kus omastad selle käitumise vihastaja vastassugupoolele ning proovi aru saada, kuidas Sa siis olukorda hindaksid. Kas Su seisukoht muutuks?
Tulemused olid jahmatavad - kui eriarvamusel oleva vandekohtuniku nimi oli Alicia, siis muutusid teiste vandekohtunike seisukohad 13% kindlamaks ning oma arvamust ei muutnud keegi. Kui tema nimi oli aga Jason, siis muutusid teised 19% ebakindlamaks ning iga viies muutis oma seisukohta. Kusjuures mehed ja naised käitusid ühtemoodi.
Kuna kõik väljendid oli täpselt samas sõnastuses ja neid edastati samal viisil, siis on uuringu autorite järeldus, et ainsaks mõjutajaks on vandekohtunike teadmine eriarvamusega kohtuniku soo kohta.
"Kui mees vihastab, siis peab sellel põhjus olema, naisi seevastu peetakse emotsionaalsemateks ning vähem selgelt mõtlevateks," ütleb Salerno. Seetõttu usutakse ka, et vihastaval mehel on rohkem tõsi taga.
Loomulikult on tegemist tajuvea, mitte tegeliku olukorra reaalse hindamisega ning Salerno loodab, et nende avastus aitab inimestel teadvustada, et selline tajuviga on meis kõigis olemas.
Mis me siit järeldame?
Järgmine kord kui keegi on kontoris emotsionaalne ning Sul on selle olukorra kohta selge oma arvamus, siis mängi mõttemängu, kus omastad selle käitumise vihastaja vastassugupoolele ning proovi aru saada, kuidas Sa siis olukorda hindaksid. Kas Su seisukoht muutuks?
Või teisest küljest - kui Sul on vaja kindlustada muudatuse "maha müümine", siis pane seda müüma meeskolleeg.
Loe ratsionaalse otsustamise kohta ka postitusest "Ratsionaalne juht ehk kuidas parandada otsuste kvaliteeti?"
Ratsionaalne otsustamine haakub meie elluviimise juhtimise teenusega.