5 lihtsat nippi ajurünnaku ideede kvaliteedi suurendamiseks, mida saad kohe rakendada
Meeskond kogunes ajurünnakule ja kõlab ülesandepüstitus: "Tahame uusi ideid äri arendamiseks, mõtleme täna hästi out of box". Tunned umbes sellise olukorra ära? Ilmselt oled ka olnud ajurünnakul või koosolekul, kus analoogse ülesandepüstitusega on proovitud inimesi panna väga häid ideid leidma?
See ei toimi! Üldjuhul saad sellise ülesandepüstituse peale suure hulga üldiseid ideid, mis konkreetse küsimuse lahendamiseks on sageli kasutud.
Jagame selles postituses nõuandeid, kuidas ajurünnakul paari väikese metoodilise ja korraldusliku muudatusega, ideede kvaliteeti oluliselt tõsta.
Esime soovitus - tehke hübriidajurünnakuid
Inseadi ja Whartoni professorid uurisid ajurünnaku ideede kvaliteeti.
Uuringu raames võrreldi kahte olukorda - klassikaline ajurünnak, kus
osalejad tulevad ühte ruumi ning hakkavad ideid genereerima ning nn hübriidajurünnak, kus osalejad enne kokku saamist genereerivad ideid individuaalselt ning alles seejärel kogunevad ühte ruumi.
Eks sedalaadi uuringuid on varemgi tehtud, aga seekord mitte ei hinnatud ideede keskmist kvaliteeti, vaid võrreldi parimaid ideid. Mõned järeldused, milleni jõuti:
- Hübriidajurünnakul leiti kolm korda rohkem ideid.
- Hübriidajurünnaku parim idee oli parem kui tavalise ajurünnaku parim idee.
- Klassikalise ajurünnaku korral olid ideed omavahel sarnasemad - uute ideede leidmiseks kasutati sageli juba väljaöeldud ideid.
Veenvad tulemused ju? Seega on esimene soovitus lihtne - ärge tehke enam klassikalisi ajurünnakuid, kus tulete kokku ja hakkate rääkima, vaid tehke nüüdsest alates ainult hübriidajurünnakuid!
Teine soovitus - ärgitage süsteemselt ideid edasi arendama
Eks päevad pole vennad ja vahel võib ikka tekkida olukord, kus nendite ka hübriidajurünnaku lõpus, et koosolek oli tore, aga otsitud läbimurdelisi ideid ei tulnud. On seda ette tulnud?
Mis on siis lahendus? Lahendus on väga lihtne - inimesi tuleb sundida, arvab innovatsioonifirma Fahrenheit 212 juht Mark Payne. Täpsemalt öeldes - inimesed peavad oma mõtlemist sundima. Sundimiseks sobib näiteks allolev maatriks koos ühega allolevatest ülesannetest:
- Täiendage oma seniseid ideid nii, et teil oleks igasse "kasti" minimaalselt kaks ideed.
- Analüüsige oma tippideid ning paigutage nad maatriksi õigesse ruutu. Kas olete "saagiga" rahul? On kulutatud aeg ja saadud tulemus tasakaalus?
Kastide selgitused:
- Kergelt nopitavad viljad: samm-sammult edasi viivad arendused on igati mõistlikud, kui ei nõua suuri majasiseseid ümberkorraldusi, aga ainult nendega tippu ei jõua. Neid on teil iga ajurünnaku lõpus. Palju.
- Ainult hädavajadusel: nn no-fly zone – neid ideid on enamasti mõistlik realiseerida ainult siis kui on vajalikud ellujäämiseks või loovad eeldused mingitele suurematele projektidele (näiteks võib olla vajalik teha mahukaid investeeringuid tehnoloogia uuendamisesse, mis loob eeldusi tulevikuks, aga iseseisvalt turgu ei muuda).
- Kõrge risk ja suur tasu: ambitsioonikad ideed; edu sõltub riskide mõistmise ja hindamise oskusest; vajalikud, et pilk silmapiiril hoida.
- Kuldkalad: kõige paremad ideed – suur innovatsioon, väike sisemine muutus.
Kolmas soovitus - seadke ideede otsimisele piiranguid
Psühholoogid on ammu tõestanud, et kõigil inimeste, isegi kõige
loovamatel, on äärmiselt raske tulla läbimurdeliste ideedele kui ei ole seatud ühtegi piirangut - meie aju lihtsalt ei oska millelegi keskenduda.
Seega, koosolekul ülesannet andes, sõnasta selgelt ka piirangud,
mis reaaluses sul paratamatult olemas on. Näiteks:
"tahame x segmendis käibe kasvatamiseks ideid, mida saame ellu viia 60 päeva jooksul, mille investeering ei ole suurem kui 5 000 eurot idee kohta ning mille tasuvusaeg on alla aasta"
"tahame x segmendis käibe kasvatamiseks ideid, mida saame ellu viia 60 päeva jooksul, mille investeering ei ole suurem kui 5 000 eurot idee kohta ning mille tasuvusaeg on alla aasta"
töötab paremini kui
"tahame uusi ideid äri
arendamiseks".
Ehk teisisõnu - kui tahate koosolekul mõelda väljaspool piire, siis sõnastage esmalt need piirid. Siis ajul on, kust "kinni võtta" ning ajurünnak on tulemuslikum ja ideed tuumakamad.
Neljas soovitus - paluge osalejatel ideid selgitada
Alati kui töötad seniseid praktikaid muutvate ideedega varitseb üks suur oht - sa ei mõista kolleegi poolt pakutud uut ideed. Teadlased on juba
vähemalt pool sajandit olnud veendunud, et peamised meie loovust pärssivad tegurid
on assotsiatiivsed barjäärid ehk mõtteahelad, mis avanevad meie peas
kohe kui kuuleme mingit sõna või mõtet.
Sedalaadi
seosed on meie igapäevases elus kriitilise tähtsusega - ilma nendeta me
lahendaks ka argiülesandeid igapäev uuesti ja uuesti. Loovprotsessis aga
muutuvad need seosed meie takistusteks - me ei sea oletusi, seniseid praktikaid ja kogemusi nii kergelt kahtluse alla ja seetõttu ei leia naljalt ka uusi lahendusi. Need inimesed, keda me peame loovateks, oskavad teadlikult või alateadlikult neid seoseid ignoreerida ja näha asju uue nurga alt.
Kui leiad ennast koosolekul olukorrast, kus ei saa kolleegi ideest aru, siis võib asi olla just selles, et sul tekivad selle ideega teised seosed kui idee autoril. Seega, kui sulle tundub, et pakutud idee ei vii teid edasi, siis palu idee autoril oma
ideed veidi avada küsides: „kuidas see aitab meie probleemi lahendamisele kaasa?". Usu mind - sinu veendumus idee arulagedusest võib muutuda - vastus võib anda täiesti uue maailmanägemuse!
Viies soovitus - hinnake ideid koos meeskonnaga
Just nii soovitab soovitab ideid hinnata Stanfordi ülikooli professor Justin Berg. Ta võttis ette tsirkuse ning uuris selle valdkonna näitel kui head on ideede autorid ja erinevad otsustajad loovate ideede edukuse prognoosimisel. Tulemus? Ei juhid ega ideede omanikud pole selles liiga osavad. Parimad on kolleegidest loojad, kes on ise vaeva näinud hea lahenduse leidmisega, kuid ei ole vaatlusaluse idee autorid.
Uurimustöö käigus kogusid nad maailmast 150 etteaste videod, näitasid neid 339-le selle valdkonna inimesele ja palusid ennustada kui edukas üks või teine number võiks olla. Seejärel näidati neid klippe 13 000 inimesele, et hinnata tegelikku edukust.
Võrdluse tulemused, nagu juba eespool öeldud, näitasid, et nii ideede autorid kui juhid saavutasid nigelaid tulemusi. Mõned erinevused nende vahel siiski olid - loojad olid paremad kolleegide heade ideede äratundjad kui juhid. Samuti olid nad juhtidest paremad väga uuenduslike ideede edukuse prognoosimisel.
Huvitav asjaolu kogu uuringus oli aga see, et enamus osalenud juhte olid ise varasemad loojad ehk ideede genereerijad, mistõttu oleks võinud eeldada, et nad on ideede hindamisel edukamad kuna nendel on kahe rolli kogemus. Tuhkagi.
Loo moraal: juhina ära otsusta uute ideede üle üksinda, ega ka mitte ainult autoriga koos - kaasake terve meeskond.
P.S. Kirjutasime ajurünnaku ideede kvaliteedi parandamisest ka selles postituses.
Me aitame ideed kasvama panna. Kuidas? Aidates vahetada vaatenurka. Kui arvad, et me saame abiks olla, siis võta ühendust ja räägime.