Strateegiapäev: kuidas sellest päriselt kasu saada?

Mina leian, et siin just ongi abi sellest, millele vahel tundub, et läheb liiga palju aega - heast strateegiast. See on filter, mis aitab leida selle, mida võib rahulikult (kuigi võib olla end veidi ebamugavalt tundes) ignoreerida.

Dwight D. Eisenhoweri kuulus mõte oli: “Plans are useless, but planning is indispensable.” Strateegia ongi plaan - see võib kiiresti vananeda - aga planeerimise käigus tehtud valikud võivad olla kasulikud veel kaua.

Kas teie strateegiapäev teeb järgmised 100 otsust lihtsamaks? 

Kui ei tee, siis tasub küsida, mida te selle päevaga tegelikult saavutasite. Otsustamise postituses kirjutasime, et aruteludes kiputakse aega „täis rääkima“ ehk ebaproportsionaalselt palju rääkima informatsioonist, mida kõik juba teavad.

Kui strateegiapäeva lõpuks sünnib loetelu eesmärkidest, tegevuskava, uus visioon ja mõni slaiditäis kokkuleppeid, aga ei ole kokku lepitud, millest loobutakse, siis see ei tee järgmist 100 otsust lihtsamaks. Sellest vaatenurgast on olulisim küsimus see, kas tegime päriselt mõne valiku?

Juhtidel pole tavaliselt ideedest puudus 

Häid võimalusi on rohkem, kui jõuab ära teha. Strateegiapäeval võib ideid juurde luua, aga päeva lõpuks peaks valikuruum olema väiksem. „Mida me teeme?“ kõrval pange ka kirja „Millised head võimalused jätame praegu kõrvale?“. Jah, sõna-sõnalt: pange kirja!

Oletame, et otsustate: järgmise 18 kuu jooksul tuleb kasv olemasolevalt turult ning uut riiki me praegu ei ava. See pole veel tegevusplaan, aga terve hulk tulevasi otsuseid muutub selle ühe valikuga lihtsamaks:

Kuu aja pärast tekib võimalus minna Soome turule. Kas see võib olla hea võimalus? Jah. Kas me läheme? Praegu mitte.

Ja selleks pole vaja pidada uut poolepäevast strateegiaarutelu.

Sama loogika võib töötada kliendisegmentide, toodete, investeeringute, partnerluste või uute projektide puhul. Siis hakkab strateegia päriselt filtrina tööle ja fookus läheb sellele, et kas see toetab seda, mille oleme otsustanud praegu kõige olulisemaks pidada?

Looge otsustamise reeglid

Kathleen Eisenhardt ja Donald Sull kirjutasid juba rohkem kui 20 aastat tagasi strateegiast kui lihtsatest reeglitest - kiiresti muutuvas maailmas pole võimalik kõike ette planeerida. Küll aga saab strateegiapäeval kokku leppida mõned reeglid, mille järgi uusi olukordi hinnata.

Näiteks:

• Uut turgu ei ava enne, kui olemasoleval turul on X saavutatud.
• Uut strateegilist algatust ei lisa enne, kui oleme otsustanud, milline olemasolev algatus lõpeb.
• Järgmise kahe aasta jooksul eelistame olemasoleva kliendi väärtuse kasvatamist uute kliendisegmentide avamisele.

Need reeglid ei ütle juhile ette, mida teha igas võimalikus olukorras, aga nad vähendavad olukordade arvu, kus kõik tuleb uuesti algusest läbi vaielda.

Strateegiapäeva tulemuslikkuse hindamise retsept

• Kas meil on strateegilistes suundades suurem selgus ja vähem ebamäärasust?
• Kas me jätsime mõne hea võimaluse teadlikult kõrvale?
• Kas meil on selgem, mille järgi uusi võimalusi hinnata?
• Kas on otsuseid, mida me ei pea nüüd iga kord uuesti juhtkonda tagasi tooma?
• Kas see päev teeb meie järgmised 100 otsust lihtsamaks?
• Kas on selge, mida need valikud tähendavad eri juhtide ja meeskondade eesmärkide ja prioriteetide jaoks?
  

Kui kõik vastused on „jah“, siis on tulemuslik, sest siis olete loonud parema filtri selle jaoks, mis homme jälle lauale tuleb ja aega röövida tahab.

Plaan muutub nagunii, aga hea planeerimise käigus tehtud valikud toetavad elluviimist ning võivad aidata veel kaua pärast seda, kui strateegiapäev ise on läbi.

Nii lihtne ongi.