Kommenteeri

7 harjumust, mis tapavad su loovuse ja mida sa saad ette võtta, et olla nutikam ja loovam

Loovust läheb järjest rohkem vaja, leiavad uuringud

The Employment Policy Foundationi hinnangu järgi on 80% meid tulevikus ähvardavast tööjõupuudusest seotud oskuste puudulikkusega - üha suurem osa töökohtadest eeldab inimestelt oluliselt keerukamaid interdistsiplinaarseid oskusi.

Seda viimast kinnitab ka IBM´i poolt juba 2010 aastal 66-s riigis 33 tööstusharu liidri seas tehtud uuring, kust selgus, et tänased ärijuhid usuvad, et tulevikus edukas olemiseks on kõige olulisem kompetents loovus. Selle all ei pea nad silmas kaunite kunstide valdamist, vaid selliseid oskuseid nagu oskus leida uusi seoseid, mõista tervikut, muuta seniseid käitumusmustreid ja ärimudeleid jmt.


Nende arengute peamised põhjused on, et ühest küljest läheb kõik keerulisemaks - kasvab regulatsioonide hulk, maailma majanduskeskused on muutumas, järjest kasvab muutuste tempo erinevates tööstusharudes ja sellest tulenevalt muutuvad ärimudelid kiiremini kui eales varem. Teisest küljest väheneb pähe õpitud teadmiste tähtsus – faktiteadmised on paari hiirekliki kaugusel, oluliseks on muutunud info selekteerimise ja kasutamise oskus. 

Milline on olukord loovusega?

On kaks suurt klišeed - esimene ütleb, et igaüks saab olla loov, teise abil sisendavad enamus endale, et nemad küll loovad ei ole. Päris täpsed pole loomulikult kumbki. Trikk aga on selles, et enamus meist saab ise valida kumb meie kohta tõesem on.

Panen allpool ritta seitse harjumust, mille muutmine aitab sul pidada enda kohta tõeseks seda esimest väidet.

loovuse uuring

Halb harjumus #1: loomine ja hindamine samal ajal

Oled proovinud sõita autoga kasutades samal ajal edaspidi ja tagurpidi käiku? Muidugi mitte, sest nii ei saa. Ometi on see umbes sama kui proovid ideede otsimise ajal neid koheselt ka hinnata ning mõelda, kas tegemist on hea ideega või mitte. Kuigi sulle võib olla tundub, et seda saab teha, ei tee sinu aju neid tegevusi samal ajal, vaid vahetab kahe mõtlemise viisi vahel hästi kiirelt. Jätkates auto näitega - ikka nii, et 100 meetrit edasi ja 50 tagurpidi, 80 edasi ja 90 tagasi. Kuhu sa nii jõuad? No vot, siis ära mõtlemisel ka nii tee, sest liiga kiire hindamine vähendab ideede hulka ja seega ka tõenäosust leida väga hea idee.

Halb harjumus #2: ekspertide pimesi uskumine

Jääd kuulama valdkonna asjatundjaid ja usaldad neid pimesi. Maailm on täis edulugusid, mis said alguse sellest, et üks heas mõttes hull ajas oma rida ning ei kuulanud kogenud asjatundjaid, kes ütlesid, et nii ei saa neid asju teha. Ekspert teab kuidas asju seni on tehtud ning on vaieldamatult enamusjuhtudel tark inimene ja teda tasub kuulata, aga tuleb ka arvestada, et mineviku tundimine ei anna talle tulevaste edulugude hindamise osas tõemonopoli - iga tee edule on erinev. Hoia riskid madalal ning proovi erinevaid teid.

Halb harjumus #3: eksimise hirm ja läbikukkumise kartmine

Legendaarne korvpallur Michael Jordan on öelnud: "Ma viskasin mööda enam kui 9000 viset. 26 korral eksisin olulise mängu otsustaval viskel. Ebaõnnestusin ikka ja jälle - see tegi mind edukaks." Kõlab järjekordse hullu klišeena? Ongi. Aga iva on veel suurem - kui proovid meeleheitlikult vigu vältida, siis oled keskpärane. Julge katsetada!

Jordan eksimine

Halb harjumus #4: ebamäärasuse pelgamine

Enamus inimestele meeldib kui asjad on selged ja üheselt mõistetavad. Uued ja läbimurdelised ideed pole seda kunagi - uue korra eeldus on kaos. Selgust eelistav inimene just seetõttu väldibki päriselt suure potentsiaaliga ideid - ta ei suuda kannata seda faasi kui asjad on kaoses. Lepi sellega, et on probleeme, mida sa kunagi ei lahenda ning inimesi, mõttekäike ja olukordi, mida sa ei mõista või mida sa ei kontrolli. Need teevadki elu elamisväärseks.

Halb harjumus #5: enesekindluse puudumine

Kas see nüüd just harjumus on, aga probleem igal juhul. Väike kogus endas kahtlemist on kasulik - hoiab sind tähelepaneliku ja ei lase tekkida Dunning–Kruger´i efektil - aga vajad siiski ka enesekindlust, sest uudsete ideede elluviimisel kohtad kindlasti neid, kes ütlevad, et seda ei maksa teha. Trikk seisneb muidugi selles kuidas valida, keda kuulata ja keda mitte. Eks see tuleb ka kogemusega, aga abiks on ka see kui tead, kuidas loovus töötab - need samad punktid siin juba aitavad sind pikkade sammudega edasi. Ja veel - ära jaga asju võimalikeks ja võimatuteks, vaid lahendusteks, mida oled proovinud ja nendeks mida ei ole.

Halb harjumus #6: püüad liiga palju infot hankida ning analüüsida 

Info ja teadmised on vajalikud - muidu tulistad huupi - aga ülemõtlemine või nn paralüüs analüüsist ei ole kasulik ega vajalik. See on olukord kui jäädki infot töötlema ja ei suuda tegutseda. Nii nagu pole kasulik ülesüüa, ei ole ka kasulik ülemõelda - parem tegutse hea plaani alusel ja õppi tegutsedes kui proovid luua perfektse plaani. Seda viimast ei ole niikuinii võimalik luua.

Halb harjumus #7: lased ennast piirata asjaoludel, mida pole olemas

Me oskame sageli endale panna piiranguid, mida pole olemas. Vahel tulevad need meie senisest kogemusest, vahel harjumusest või ebaõnnestunud probleemi sõnastusest. Sea piirangud kahtluse alla ja eelda pigem, et need enam ei kehti. Vaata, kuhu siis mõte liigub.

Millele veel mõelda kui tahad oma loovmõtlemise oskust suurendada?

Käisin sellest rääkimas Veiko Valkianeni juhtimise podcastis "Juhimiskvaliteet on konkurentsieelis". Kuula meie vestlust siit:

Meie populaarseim meeskonnakoolitus - Mõttemustrite murdmine - aitab treenida loova mõtlemise oskust.

Lisa kommentaar

Email again: