Kommenteeri

8 maailmamuutvat leiutist, mis esmalt lükati tagasi ning mida sa sellest õppida saad

Maailm on täis ideid, mis alguses said hävitava hinnangu ja pärast osutusid läbimurdeliseks innovatsiooniks, mis muutsid tööstusharu, inimeste saatuseid või tervet maailma. Noppisime mõned välja, mis tundusid eriti vahvad :-).

Uurime mis on selliste tagasilükkamiste põhjused ning pakume välja lahendused, mida sinu meeskonda sellistes olukordades aitaks.

Millised suured ideed alguses tagasi lükati?

Eks näiteid on rohkemgi, aga siin on mõned väljapaistvad valearvestused:
  • "Sellel niinimetatud telefonil on liiga palju puuduseid ning seda ei saa kaaluda tõsiseltvõetava kommunikatsioonivahendina. Sellel seadmel ei ole meie jaoks mingit väärtust." Selline on hinnang telefonile aastast 1876 pärinevast Western Unioni memost.
  • "Meile ei meeldinud nende sound ja kitarrimuusika on niikuinii välja suremas." Decca Recording Co. põhjendas 1962 aastal, miks nad ei näe the Beatles-i nimelise tundmatu bändi plaadi väljaandmisel mingit mõtet.

  • "Ma ei usu, et mootorautode tutvustamisel oleks vähimatki mõju hobuste kasutamisele." Mr Scott-Montague, MP aastal 1903.
  • "Traadivaba muusikamängijal ei ole mingit kommertsväärtust. Kes üldse oleks valmis maksma sõnumite eest, mida edastatakse umbisikuliselt?" ärimees David Sarnoff kaaslased põhjendasid, miks ei maksa raadiosse investeerida.
  • "Kes kurat peaks tahtma kuulda näitleja häält?" Harry Warneri küsimus nendele, kes proovisid talle aastal 1927 rääkida tummfilmide ajastu lõppemisest.
  • "See on tüüpiline Berliini sooja õhu võngutamine. Toode on väärtusetu." Bayeri Farmaatsiainstituudi juht andis hinnangu aspiriinile ja soovitad jätkata valuvaigistina heroiini kasutamist.

  • "Kes pagan peaks tahtma kopeerida dokumente?" Chester Carlson oli 1940. aastal veendunud, et Xerox proovib lahendada probleemi, mida pole olemas.
  • “Pole mingit põhjust, miks iga inimene peaks tahtma arvutit oma koju.” Ken Olsen Digital Equipment Corp asutaja aastal 1977.

Aga mida siis teha kui ka sinu ideed ei mõisteta?

Esmalt kaalu korraks, kas lahendad päris probleemi. Viiteid selle kindlaks tegemiseks leiad postitusest "Idee, oletuse ja probleemi valideerimine ehk kuidas küsida kliendilt sisendit tootearenduse jaoks?"

Kui oled kindel, et probleem eksisteerib ja idee on asjalik, siis vaata üle oma ideede müümise oskus ja mõtle kuidas sa seda kommunikeerisid. Kas teadsid näiteks, et oma soovi isiklik väljendamine on 34 korda tõhusam kui kirjalik?

Võtame ühe näite - kujutle, et sul on lühikese ajaga vaja leida annetajaid heategevuskampaaniale. Raha sul annetuskampaania tegemiseks ei ole ning pead lootma tasuta suhtluskanalitele. Mida sa kasutaksid? Kas hakkaksid võõrastele helistama või saadaksid e-kirja? Enamusele ei tundu kumbki eriti arukas, sest helistada jõuad vähestele ning sellised e-kirju inimesed enamasti loe.

Hiljutine uuring, mille viisid läbi Vanessa K. Bohns (Cornell University) ja Mahdi Roghanizad (Western University), leidis, et  sellises olukorras tasub igal juhul eelistada otsesuhtlust - helistamine oli 34 korda tõhusam. Teiste sõnadega - keskmiselt andis kuuele inimesele helistamine sama tulemuse kui 200-le e-kirja saatmine.

Huvitav seejuures oli ka asjaolu, et kirjalikult suhelnud testgrupp hindas oma edulootusi sama suureks kui suuliselt suhelnud grupi liikmed. Teiste sõnadega - kirjaliku kommunikatsiooni tõhususe hindamisel me eksime väga suurelt. Kui järgi mõelda, siis eriti üllatav see teadmine ei ole. Pole ju? Aga kui palju sa päevas e-maile saadad? FB sõnumeid? Äkki on neid rohkem kui oleks nende numbrite valguses arukas?

Igasuguse intensiivse suhtluse eelduseks on muidugi jäägitu oma ideesse uskumine. Usk, aga lööb vahel meist igaühel kõikuma. Tegime selle toetamiseks ühe postri - prindi siit endale "Usu oma ideesse" poster ja riputa seinale. Ja rühi edasi.


Kui sul siiski on vaja oma ideed suuliselt esitleda, siis võid abi saada sellest postitusst "Avaliku esinemise spikker liftikõne pidamiseks".

Mida me inimkäitumisest veel peaksime teadma selliste olukordade ennetamiseks?

2007. aasta 12. jaanuaril kell 7.51 võttis üks pesapallimütsiga noormees ühe Washingtoni metroojaamas viiuli ja hakkas mängima. Kuigi pealtnäha on see ühe juhusliku tänavamuusiku etteaste, ei olnud seal tegelikult midagi juhuslikku. Metroojaam on hoolikalt valitud - sel kellaajal mööduvad siit peamiselt haritumad inimesed - tööle ruttavad valitsusasutuste keskastmejuhid ja spetsialistid - analüütikud, projektijuhid, ja arveametnikud. Noormees ei olnud suvaline tänavamuusik, vaid Joshua Bell - üks tänaseid väljapaistvamaid USA viiuldajaid, kes oli kolm päeva varem Bostoni kontserdimajja toonud täismaja. Repertuaar sisaldas Bachi tippteoseid ning pill oli maailma üks kallimaid viiuleid.

Selle Washington Posti eksperimendi käigus selgus, et alla 1% möödujatest (1097st, vaid 7) peatub ja kuulab kauem kui minuti, ära ei tunne keegi. Kas oleksid märganud kui ise oleksid seal olnud? Ilmselt mitte. Aga kui kaasaegne elu paneb meid nii "rattasse", et me ei märka oma elus ilusaid hetki - maailma üks hinnatumaid muusikuid, mängimas maailmas ühel parimal viiulil ajaloo ilusamaid palasid - siis mis hetked, ideed või võimalused, meil veel märkamata jäävad? Kuigi see eksperiment oli kaunite kunstide valdkonnad, see ei pruugi olla sinu kirg, iseloomustab see universaalselt inimkäitumist - meil on pidevalt nii kiire, et me ei märka asju. Seda teadas mõtle nüüd, kuidas sinu meeskonnaliikmed märkavad uusi võimalusi ja ideid? Te peate selle jaoks eraldi aega võtma!

Märkamine on treenitav - siin on üks mõtlemistehnika märkamise harjutamiseks

"Loovus on oskus näha seoseid seal, kus neid ei ole," ütles Thomas Disch. Teiste sõnadega - see on oskus luua uusi seoseid. Kas see on oskus, mis mõnedele on kaasa antud ja teistele mitte? Võib olla. Kas see peab nii olema, et mõned oskavad neid seoseid luua ja teised mitte? Kindlasti mitte - see on treenitav oskus. 


Siin on üks lihtne tehnika selle oskuse treenimiseks - harjuta ise üksinda või koos meeskonnaga. Viimane, kusjuures, on tõhusam, sest siis saate oma lahendusi jagada ja võrrelda, mis omakorda käivitab uusi ideid. Ära lase ennast segada sellest, et see harjutus tundub tobe.

Mõelge olukorrale kui lennuk maandub tagurpidi ja proovige leida asjaolusid, mis on selle juures positiivsed. Pange oma tavalised mõtted kõrvale ja lase ajul hullata.

Töökorraldus:
  • Joonista pabertahvlile tagurpidi lennuk.
  • Anna osalejatele veidi aega - palu kõigil panna paberlehekestele kirja nii palju positiivseid asju kui võimalik. Jah, ma tean, et alguses tundub, et ühtegi positiivset asja selle sündmuse juures ei olegi - loe eespoololevat Dischi mõtet uuesti.
  • Rääkige kordamööda oma ideedest, arutage nende üle. Vaadake, mis seosed tekivad, mida uut suudate koos mõelda.
Miks seda teha? Harjutus on mõeldud uute seoste nägemise treenimiseks. Jah, see olukord lennukiga on jabur, aga järgmine kord kui keegi ütleb ajurünnakul idee, mis esmapilgul tundub ebasobiv, on sellise mõtlemisega võimalik leida uusi vaatenurki, mis võivad (aga ei pruugi) idee väärtuslikuks muuta. Loovus on treenitav oskus.

Võtke aega - kiirustades ei juhtu midagi

Jagame selle väite kinnitamiseks veel ühte lugu. 1983 aasta kevadel jalutas ühe kohviseadmete hulgimüügifirma värske turundusdirektor Milaano hotellist messikeskuse poole. Ta oli eelmisel õhtul saabunud rahvusvahelisele messile, et leida uusi tooteid, mida USA-s müüma hakata.

Jalutades märkas ta espressobaari. Sisse astudes avastas ta oma hämminguks, et väike kohvik oli varahommikul rahvast täis ning barista tervitas joogi valmistamise ajal enamusi kundesid eesnimega.


Teekonda jätkates ning caffe lattet - mida ta polnud elus enne joonud - nautides, avastas ta vaid poole kvartali kaugusel järgmise samasuguse nurgapealse kohvipoe. Ja siis veel ühe. Ja veel. Mõned olid stiilsed ja suunatud jõukamale ostjale, teised lihtsamad ja suunatud nendele teistele. Aga igale poole jätkus kundesid. Seda hoolimata sellest, et nagu Howard Schults hiljem välja uuris, oli Milaanos sel ajal enam kui 1500 sellist kohvipoekest.

Ja siis ta taipas - kuigi tema tööandja arvas kohvist kõike teadvat, sest nad olid ju üle 12 aasta kohviube röstinud ja seadmeid müünud, oli neile märkamata jäänud midagi väga olulist - kohvi on sotsiaalne jook ja seda tuleb tarbida seltskonnas. "See oli nagu ilmutus - ma värisesin üle keha kui ma selle arusaamiseni jõudsin. Värisesin veel rohkem kui sain aru, et mitte keegi USA-s pole selle peale veel tulnud," on ta hiljem kirjeldanud.

Neli aastat hiljem ostis ta ettevõtte eelmised omanikud välja. Firma nimi on küll alates asutamisest 1971. aastal olnud Starbucks, aga Schultsi juhtimisel keskenduti nüüd kõrge kvaliteediga kohvikute rajamisele. Tänaseks on neil üle 23 000 kohviku.

Mis on selle loo mõte?

Kindlasti ei olnud Howard Schults esimene Milaanos messil käinud ameeriklane, ega ka mitte esimene, kes Milaano kohvipoode külastas. Samuti ei läinud ta Milaanosse otsima kohvikuideed. Aga kuna ilm oli ilus, siis ta otsustas võtta aega ning minna hotellist messikeskusesse takso asemel jalutades. Ja siis ta märkas ülalpool kirjeldatut ning pani pildi uudsel viisil kokku.  


Sama efekti saavutamiseks võta oma meeskond kokku ja tulge metsakontorisse - siin saate ilma segajateta märgata uusi asju ja panna pildi uudsel viisil kokku!

Kui see tundub hetkel keeruline, siis minimaalselt tee oma kalendrisse ( ja tegelikult hoolitse, et meeskonnaliikmed ka teeks) ruumi esmapilgul oma äriga mitteseotud teemadega tutvumiseks, märkamiseks ja nautimiseks. Ilma konkreetse eesmärgita. Siis, ja ainult siis, saab aju toitu selliste uute seoste loomiseks, millel on läbimurdeliste ideede potentsiaali. Kui Sa aga oled kogu aeg efektiivne, siis ei saa sellised asjad juhtuda (seda kinnitavad ka uuringud). Lihtne ja loogiline, kas pole?


Metsakontor on aja maha võtmiseks ja meeskonnaga koos aru pidamiseks või mõne projekti lõpetamiseks disainitud töökeskkond.

Lisa kommentaar

Email again: