Alustame algusest - kui osav probleemide analüüsija Sa oled? Kas siis, kui Sul on vaja mõni olukord selgeks mõelda, on Sul mingid tehnikad, mida saad probleemi "lahti harutamiseks" kasutada? Me oleme mõnel korral varem seda puudutanud. näiteks siin (allpool tuleb veel viiteid). 

Pealiskaudsel mõtlejal enamasti selliseid tehnikaid ei ole. Ega igaühel peagi olema - mõni on väga hea ja süsteemne ka ilma igasuguse konkreetse tehnikata, aga enamasti on nad siiski erandid. 

Pealiskaudne mõtleja kipub sageli piirduma nö esimese kihiga - esmased faktid (hea on, kui on faktid, sageli on hoopis kellegi arvamus), esmane hinnang ja kiire järeldus. Paradoks on selles, et sel viisi mõtlejad on sageli üpris kindlad oma seisukoha õigsuses. Üks põhjus selliseks enesekindluseks on tuntud kui confirmation bias - üks paljudest tajuvigadest, mis lihtsalt öeldes tähendab, et me kipume kuulama vaid sellist infot, mis kinnitab meie eelnevat arusaama. Teine põhjus peitub ajukeemias - vastukäiv info tekitab meis segadust, samal ajal kui ootuseid kinnitav info saab ajus premeeritud dopamiiniga (dopamiin aitab kontrollida aju heaolukeskust ja reguleerida meie emotsionaalseid reaktsioone). Seega, kui otsid ainult infot ja fakte, mis kinnitavad olemasolevat seisukohta, on küll lühiajaliselt mõnus, aga pikaajalised mõjud - vale otsuse tagajärjed - võivad olla negatiivsed.  Pealiskaudne mõtlemine viib pealiskaudse eluni.

Süvenejad seevastu aga kaevavad sügavamale ja mõistavad enamasti, et asjad ei ole mustvalged ning on seepeale oluliselt avatumad diskussiooniks ja suudavad enda omast erinevaid seisukohti kuulata ja mõtestada.
 
Veel üks erinevus, mida olen märganud - pealiskaudne mõtleja lahendab väljakutseid automaatselt vanade, olemasolevate lahendustega, süveneja hindab esmalt nende toimivust ning teab, et enamasti on teised võimalused olemas isegi siis, kui ta neid hetkel ei näe.

Milles siis asi? Miks pealiskaudset mõtlemist nii palju on?

Üks peamisi põhjuseid, mida välja tuuakse on asjaolu, et meie kiirelt muutuvas ja segases maailmas, kus informatsiooni kogus on meeletu, me lihtsalt tahame enda säästmiseks kiireid ja lihtsaid lahendusi. Meie aju on info töötlemisega piltlikult öeldes kogu aeg ülekoormatud ning meil on kogu aeg "sada asja käsil". Nii ei olegi aega süveneda. Kui me aga ei süvene, siis me ei vaata asju erinevatest vaatenurkadest ning ei õpi uusi asju, ega loo oma juba olemasolevate teadmiste vahele uusi seoseid. Vähe sellest, et me ei ole valmis teisi seisukohti kuulama, me ka ei õpi juurde ning kapseldume oma väikesesse maailma.

Charlie Munger, Warren Buffeti äripartner, on selle hästi sõnastanud: "Ma pidevalt näen õnnestumas inimesi, kes ei ole kõige nutikamad, aga kes on õppimismasinad - nad lähevad igal õhtul voodisse teades natuke rohkem kui hommikul."

Kapseldunud inimese, kes sealjuures on siis sageli ka väga enesekindel, tunneme mõnigi kord ära ka selle järgi, et kui palud tal kõnealust teemat selgitada, siis ta jääb kiirelt hätta. Argumendid muutuvad seosetuks ja hüplikuks kuni kaovad sootuks. Vahel tunneme teda ära ka keelekasutuse järgi - enne kui hoog vaibub kipuvad nad kasutama palju erialaseid termineid ja tühisõnu.

Ole enesekriitiline ja kasuta lihtsat tehnikat enda testimiseks, olemasolevate teadmiste süstematiseerimiseks ja uute seostse loomiseks - Feynmani tehnikat. See on lihtne - pane kirja kuidas Sa endale hetkel huvi pakkuvat teemat kaheksa aastasele lapsele seletaksid ning seejärel hinda, kus tekkisid lüngad ja uuri nende kohta juurde. Tehnika autor, nagu nimigi viitab, on nobelist Richard Feynman. 

Mis viib meid selleni, et tegelikult ei ole meil mitte vaja aega ainult oma väljakutsetele  mõtlemiseks, vaid ka aega mõtlemiseks kuidas me mõtleme. Ainult siis on võimalik paremaks mõtlejaks saada kui me oma mõttemustrid ja -vead üles leiame ning järeldusi teeme. Kui nobelist Daniel Kahnemani käest küsiti nõuannet mõtlemise ja otsustamise kvaliteedi tõstmiseks, vastas ta, et see on imelihtne - tuleb minna raamatupoodi, osta märkimik ja hakata iga otsuse kohta panema kirja järgmist infot:

• Mida on vaja otsustada?
• Kõik otsuse juures olulised muutujad ja asjaolud, mis Sa arvad lõpptulemust mõjutavat.
• Milline Sinu arvates lõpptulemus olema saab ja miks Sa nii arvad?

See vähendab tagantjärele tarkuse kasutamist asjaolude hilisemaks õigustamiseks ning suunab meid päriselt õppima. Vastupidisel juhul kaldume teatud sündmuste puhul neid hiljem põhjendama väitega stiilis "ma-teadsin-seda-ette". Viimase senomeni nimetus on inglise keeles hindsight bias ja tegelikult on Nassim Taleb juba ammu seda pikemalt lahanud oma Musta luige teoorias.

"Enamik inimesi on teised inimesed. Nende mõtted on kellegi teise arvamused, nende elud on järelaimamine, nende kired on tsitaat," on ölnud Oscar Wilde. Ära Sina ole!