Olen enda jaoks taasavastanud oma lapsepõlve hobi – purjetamise ning Cronki jutt pani mind mõtlema õppetundidele, mida olen strateegia kohta õppinud purjetades ja millest igale juhile ja ettevõtjale kasu võiks olla. 

Need on teemad, millele mõtlemiseks tasub koos meeskonnaga aeg maha võtta ning hinnata, kas saate jätkuvalt asjadest ühtemoodi aru ning kas ja millal on vaja teha strateegilisi muudatusi.

1. Vali ise mängureeglid! Purjetaja valib, tulenevalt erinevatest parameetritest - kasv, kaal, võimed, kogemused, oskused – millise jahi ta ostab või millises paadiklassis ta võistleb. Äris on samamoodi - vali, missugusel turul ja ärimudeliga sa konkureerid. Kes on sinu kliendid ja veelgi olulisem – kes ei ole sinu kliendid? Kas see annab sulle piisavalt selge fookuse? Miks sa nii arvad?
2. Ära jäljenda! Purjetamises ei saa liidri jäljendades kunagi esimeseks. Eessõitja rikub tuule ja temast ei ole võimalik mööduda. Tuleb leida oma tee - minna sinna, kus on vähem konkurente, kuid edulootused on siiski head või väga head. Tavaliselt on madalike, kaljude jm juures vähem konkurente tuult segamas. Loomulikult on seal ka risk suurem. Millised „veed“ on teie äris need, mida konkurendid pole märganud või kuhu nad ei söanda minna? Äkki tasuks kaaluda? Mis on teie konkurentsieelis ühe lausega? Küsi seda viielt kolleegilt ja vaata kas saad samad vastused.
3. Mõtle pigem STARTeegia, mitte STRATeegia! Pikkade plaanide aeg on möödas – maailm on nende jaoks liiga ettearvamatuks muutunud. Kogenud purjetajal on stardis oma plaan. Olenevalt sellest, kui hästi start õnnestub, võib tal tekkida vajadus plaane korrigeerida, aga plaan peab olema – tegevuse ja tulemuse hindamiseks ei ole paremat mõõdupuud. Kuhu te tahate oma meeskonnaga jõuda? Mille järgi aru saate kui te kohal olete? Mis on esimesed sammud?
4. Otsetee ei pruugi sihile viia. Nii purjetamine kui äri toimuvad nähtamatul rajal, kus tee tuleb valida sõltuvalt välistest asjaoludest. Kes kordki on proovinud tuule jõul vastutuult liikuda, teab, et edasi liikumiseks tuleb sõita "sikk-sakki" ning arvestada erinevaid tingimusi - tuul, konkurentide asukoht, pilved, lained jne. Kogu äri olemus on „sik-sakitamine“ – kui konkurendid teevad asju samal viisil, on viimane aeg teha pööre ja pakkuda teistsugust lahendust. Mis on sinu jaoks märgid, mille alusel saad aru, et aeg pöördeks on küps? Milline on teie meeskonna innovatsioonivõimekus ehk kuidas te uusi võimalusi märkate? Kuidas meeskonna loovuse käivitate?
5. Ka ilmateade eksib. On uskumatu, milliseks religiooniks on mõnedes ettevõtetes saanud erinevad tarbijaküsitlused ja turu-uuringud, tabelid, maatriksid ja "kõverad". Andmed on muidugi vajalikud, aga oluline on ka aru saada milliseid andmeid on vaja ning kuidas neid interpreteerida. Vahel on meie tõlgendused nagu ilmateade, mis ei lähe täppi. Unusta üldised uuringud (need on konkurentidel ka olemas), räägi oma persoonadega, jälgi jooksvalt väliskeskkonda ja otsusta selle põhjal. Kellega te peaksite rääkima? Kui tihti te seda teete? Kuidas tekkinud insighte jagate ja mõtestate?
6. Ära võrdle kogu aeg teistega! Benchmarkimisel on väärtus – kõike ei pea ju ise leiutama. Kuid nii nagu regati võitja kuulutatakse välja mitme sõidu kokkuvõttes, ei taga pidev võrdlemine ning lühiajalise edu tagaajamine edu ka äris. Teadke, mis on teie pikk plaan ning mõõdikud, mille järgi hindate, et liigute õiges suunas ja õige kiirusega ning keskenduge oma strateegia elluviimisele.
7. Kirg on vajalik, aga puhkama peab ka! Kuigi purjetamisfotodelt vaatab meile tavaliselt vastu päikseline ilm ja sillerdav meri, on tõde enamasti veidi teine. Olles sügisesel vihmasel merel külmunud näo ja kätega, tirides hammastega sooti, peab optimistliku meele säilitamiseks soolast vett armastama. Ja kohe palju. Ka äris on erakordsed tulemused võimalikud ainult siis, kui on kirg oma tegevusega midagi siin maailmas paremaks muuta ning olemas ka valmisolek selle nimel ekstreemselt pingutada. Ja siis ka puhata. Ettevõtja kipub paraku tööl olema 24/7. Üks lahendus on tekitada tööelusse kergemaid perioode – nn workation, kus lähete meeskonnaga (või miks mitte üksinda) mingiks perioodiks tööd tegema kohta, kus saab ka sisukalt ennast välja lülitada. Kombineerige tööd, seminari või koosolekut loodusmatka, ühiskokkamise või saunaõhtuga. Millal te viimati midagi sellist tegite? Millal on järgmine kord?