Kas tahad olla loovam ehk miks head mõtted blokeerivad väga häid (ja kuidas seda vältida)
Oled kogenud olukorda, kus sina oled kulutanud tunde mingi ülesande
lahendamiseks ja siis tuleb keegi, viskab pilgu peale ja ütleb sobiva
lahenduse?
Enamus meist on. Ja enamus on ka ennast siis suhteliselt räbalalt tundnud - ma-siin-otsin-ja-nikastan-aju-ära-ja-sa-lahendad-kohe...
Tegelikult ei peaks ennast halvasti tundma, sest tõenäoliselt ei ole probleem intelligentsuse puudumises. Ilmselt sa ka pingutasid piisavalt. Uuring ütleb, et probleem on hoopis selles, kust sa lahendust otsid, õigemini kuhu sa lahenduse otsimisel takerdud.
Enamus meist on. Ja enamus on ka ennast siis suhteliselt räbalalt tundnud - ma-siin-otsin-ja-nikastan-aju-ära-ja-sa-lahendad-kohe...
Tegelikult ei peaks ennast halvasti tundma, sest tõenäoliselt ei ole probleem intelligentsuse puudumises. Ilmselt sa ka pingutasid piisavalt. Uuring ütleb, et probleem on hoopis selles, kust sa lahendust otsid, õigemini kuhu sa lahenduse otsimisel takerdud.
Kuidas siis nii? Kuhu ma probleemide lahendamisel takerdun?
Viidatud uuringus andsid teadlased maletajatele lahendada malega seotud väljakutseid ning jälgisid nende silmade liikumist lahenduse otsimise ajal. Teadlased avastasid, et kui maletajad leidsid võimaliku lahenduse, kaldusid nende pilgud ikka ja jälle selle juurde tagasi, kuigi nad väitsid (ja ise ka uskusid), et otsivad paremaid võimalusi.
Uuringu autor Merim Bilalić kirjutab:
"Maletaja silmaliigutused näitasid, et ta jätkas välja mõeldud lahendusega seotud probleemi tunnuste vaatlemist."
Teiste sõnadega - nad arvasid, et otsivad edasi, aga tegelikult ei otsinud, vaid tegelesid enda veenmisega esimese sobivana tuntud idee headuses. Tekib nö tunnelipilk.
Seda nähtust nimetatakse Einstellungi efektiks ehk tajuveaks (oleme teistet tajuvigadest ka kirjutanud): probleemi tuttavad tunnused käivitavad mõtlemise, mis viivad varem või hiljem ideeni, mis tundub sobivat ning see, näiliselt sobiv idee, blokeerib järgmiste ideede otsimise. See takistab uute lahenduste või näiteks kasutusotstarvete märkamist (põhjalikumalt saad sellest lugeda ka postitusest "Probleemide analüüsimise tehnika: Kalaluudiagramm aitab probleemi selgemaks mõelda").
Näiteks oletame, et sul on maamajas pakasega kaks korda torud ära külmunud. Kui nüüd ühel hommikul ärgates avastad jälle, et kraanist ei tule vett, siis on esimene oletus, et torud on taaskord külmunud. Enamus meist hakkab selle peale torusid soojendama. Kuigi tegelikult võis seekord hoopis kaevus olla pump katki läinud :-).
Kuidas saame Einstellungi efekti vältida?
Malemeistritega eksperimenteerides võtsid teadlased nendelt selle tuttava idee nö ära. Tulemus? Kui maletaja ei saanud enam esmase idee üle mõtiskleda, nihkus tema pilk koheselt laua uude piirkonda. Seda ongi vaja - vaadata algsest lahendusest mööda ja otsida mujalt.Sina saad teha täpselt sama - teeskle, et esimene idee pole enam saadaval, ütle ajule, et sel viisil ei saa seda probleemi lahendada. Aju hakkab probleemi uut moodi defineerima ja seega nägema ka uusi lahendusi.
Me aitame sinu meeskonnal viia läbi ajurünnaku, mis toob tulemuse! Kui arvad, et me saame abiks olla, siis võta ühendust ja räägime.