Tootearenduse ja teenusedisaini infograafik: disainmõtlemise jaoks küsi õigelt inimeselt õigeid küsimusi

Alustame kaugemalt - mis asi on teenusedisain ja disainmõtlemine ning mis on nende seos tootearendusega?

tootearendus ja disain
Teenusedisaini eesmärk on tuua teenuse- ja tootearendusesse kliendikeskne vaade ehk arendada ettevõtte tooteid ja teenuseid lähtuvalt kliendivajadusest, kasutades selleks sama töömetoodikat, mida seni on disainerid rakendatud näiteks toodete, pakendite ja veebilehtede disainimisel.

Disainimõtlemine aitab välja mõelda, visualiseerida ja käivitada teenuseid, mida varem turul polnud ning mis reaalselt lahendavad lõpptarbijate ja -kasutajate jaoks olulisi probleeme.

Disainmõtlemises kehtib hästi lihtne loogika: kõikide meie tootearenduse otsuste keskmes on klient ning meie toode või teenus on hästi disainitud kui see loob lõppkasutaja positiivse kogemuse kogu teenuse osutamise protsessi vältel – alates vajaduse tunnetamisest kuni sõbrale soovitamiseni. Teiste sõnadega öeldes - igas tootes on tänapäeval ka teenusekomponent sees, kasvõi müügiprotsess ja klienditeenindus.

Anname allpool mõned disainmõtlemise soovitused ja lahkame ühte teenusedisani näidet, millest saad õppida.

See lähenemine siin on analüütilisem. Loovamast lähenemisest tootearendusele leiad sellest postitusest siin.

Miks kasutada tootearenduses teenusedisaini?

McKinsey viis viie aasta jooksul 300 disainiteadliku börsiettevõtte seas läbi uuringu, kus analüüsiti disaini mõju nende ettevõtete äritulemustele. Disainmõtlemisest lähtuvate ettevõtete käive oli keskmiselt 32% ning tootlikkus 56% suurem kui võrdlusettevõtetel.

Kelle teenuseid ja tooteid saab disainida?

Teenusedisainist saavad kasu kõik organisatsioonid, kes teenuseid pakuvad. Ei ole vahet, kas tegemist on era- või avaliku sektoriga või mis valdkonnas teenusepakkuja tegutseb. Teenusedisaini tööriistadega arendatakse ka uusi tooteid, seega ei ole tegemist pelgalt teenusettevõtetele suunatud lahendusega vaid ka tootearenduse tööriistadega - vaata kasvõi allolevat näidet.

Milline oleks teenusedisaini näide?

Ühe Poola karastusjookide tehase juhid, kes olid teenusedisainist inspireeritud, otsustasid minna raudteejaamadesse, kus asusid nende müügiautomaadid, jälgima rongi ootavate inimeste käitumist, et otsida vihjeid müügitulemuste parandamiseks.

IDEO, teenusedisain, persoona mure märkamine, müügikasv

Nad märkasid, et viimastel minutitel enne rongi saabumist oli osadel inimestel komme heita pilk müügiautomaadi poole, siis vaadata kella ning otsida pilguga kas rong tuleb või mitte. Vahel harva need inimesed tõusid ja läksid ostsid endale joogi.

Joogitootja oletas, et inimesed tahtsid juua, aga ei olnud valmis riskima rongist maha jäämisega ning seetõttu jäi ost tegemata ja nendel raha teenimata.

Nad oletasid, et kui müügiautomaadi peal oleks suur kell, mis on kaugele näha, ning inimesed kella vaadates näevad ka soovitud kaupa, siis väheneb nende hirm rongist maha jääda ja suureneb soov juua osta. Alateadlikult. 

Nad ehitasid ühe prototüübi - suure kellaga müügiautomaadi - ning võrdlesid selle müüki nii tavaliste automaatidega. Prototüübi müük kasvas hüppeliselt! Rongist maha jäämis hirm vähenes, käive kasvas. 

Selle loo jutustas disainifirma IDEO üks juhtfiguure Thomas Kelly raamatus "The Art Of Innovation".

Loo iva Sinu jaoks? Mõtle kas Sul on oma klientidega ainult kaubanduslik suhe - vahetad oma kauba raha vastu - või tead, mida Su kliendid tegelikult tahavad ja mida pelgavad? Mis on Sinu äris "kellaga müügiautomaat" või "rongist maha jäämise hirm"?

Kust alustada tootearendust või teenuste disainimist?

Nagu näitest aru said, algab disainiprotsess märkamisest - probleemi märkamisest. Panime allolevale infograafikule kirja teenusedisaini esimesed küsimused ja sammud - see ongi hea punkt, kust liikvele minna, et seda maailma uurima hakata. Hästi lihtsalt öeldes - jälgi kliente, pane kirja oma oletused ja siis mine vestle nendega ja valideeri need oletused.

teenusedisain ja tootearendus

Laiemalt vaadates algab tootearendus organisatsioonikultuurist - eespool mainitud uuringus leiti veel, et:
  • üle 40% firmadest ei rääkinud arendusprotsesside raames klientidega,
  • 50% firmadest ei olnud objektiivseid disaini tulemuslikkuse mõõdikuid,
  • umbes 60% firmadest teeb prototüübi alles arendusprotsessi lõpus ning kasutab seda ainult majasiseselt, ega näita seda klientidele. 

Need on organisatsioonikultuurist tulenevad probleemid, mida ei saa muuta disainerid üksinda, leiab McKinsey. Nad defineerisid neli kõige mõjukamat tegevust, millele ettevõte peaks mõtlema kui ta tahab disainmõtlemist oma äristrateegia osaks muuta:
  1. Oluline on disaini tulemuslikkuse mõõdiku sisseseadmine ja sellele tulude-kulude mõõtmisega võrdse tähtsuse omistamine.
  2. Klientide päriselt esiplaanile tõstmine - nende probleemide märkamine ja lahendamine - ning nendega pidevalt suhtlemine.
  3. Disainitalentide motivatsioonisüsteemide loomine ning osakondadeüleste meeskondade loomine, et erinevad kompetentsid saaks koos lahendusi leida.
  4. Uuringute, katsetuste ja varajase faasi prototüüpimise soosimine.

McKinsey soovitus on lihtne: otsusta, kas investeerid disaini või mitte ning kui otsustad investeerida, siis terviklikult ja läbimõeldult, järgides eelnevat nelja nõuannet. Muidu põletad lihtsalt raha. Innovatsiooniga seotud investeeringute mõtestamiseks saab abi ka sellest postitusest.

Kokkuvõttev soovitus teenusdisainiga alustamiseks

Võtke ette üks hoolega valitud pilootprojekt ja ehitage see üles eelpool kirjeldatust lähtuvalt. Õppige. Vajadusel tehke mitu pilooti. Ja alles seejärel minge üldiste protsesside kallale.


Kui vajad toote või teenuse arendamisel abi, siis vaata meie tootearenduse ajurünnakut.