Heade ideede genereerimine on meeskonnatöö ehk mida loomeinimesed ja teadlased juhile soovitavad
Kuidas leida meeskonnaga häid ideid?
Kes ei teaks, et üldtuntud rusikareegel ütleb, et hea idee leidmise eeldus on esmalt suure hulga ideede leidmine? Kuigi loovate ülesannete ühisel lahendamisel on suured positiivsed mõjud ütlevad uuringud, et ainult meeskonnaga ajurünnaku tegemisest ei piisa. Kirjutasime seda käsitlevast Harvardi uuringust siin.
Aga kuidas siis rakendada meeskonnatööd selleks, et ideede hulk suureks saada? Viisil, et leiaksime kvaliteetseid ideid?
Jagame siin postituses esmalt teadlaste vaarenurka, kes uurisid loomeinimeste käitumist ja mõõtsid nende ajutegevust. Teiseks jagame konkreetseid nõuandeid, mida iga juht saab meeskonnatöös rakendada. Postituse viimases osas jagame ideede genereerimise tehnikaid, mida saab nõuannetega kombineerida ning kasutada ideede genereerimiseks just meeskonnatööna.
Muusikute tegevuse uurimine viitab, et kontoritöötajate käitumine ei soosi uute ideede leidmist
Teadlane ja jazzi armastaja Charles Limb uuris jazzmuusikute ajutööd ning sai sealt kinnitust, et kipume kontorites meeskonnatööd tehes ja ideid otside käituma täiesti valesti.
"Kui jazzmuusikud improviseerivad lülitub nende aju alateadlikult teisele töörežiimile - teadlik enesemonitoorimine ja -tsensuur lülitatakse välja," ütleb Charles Limb John’s Hopkinsi Ülikoolist.
Tema väited tuginevad teaduseksperimendil, mille käigus nad panid muusikud mängima esmalt tuntud palu, seejärel niisama ühiselt jämmima ning mõõtsid samal ajal muusikute ajutegevust MRI masinaga.
Limb põhjendab "välja lülitamist" muusikute vajadusega leida improvisatsiooni käigus uusi ideid ilma ennast liigsete piirangutega koormamata.
Limb ja tema meeskond on veendunud, et täpselt sama oskust vajavad kõik meeskonnad, kelle töö on seotud uudsete ideedega - ainult SUNDIDES ennast lahendusele mõtlema, me mitte ei lülita enesetsensuuri välja, vaid forsseerime seda. Teiste sõnadega - erinevalt jazzmuusikutest enamus meeskondi loob endale uute ideede leidmiseks olulisi barjääre.
3 soovitust ideedega seotud meeskonnatöö käivitamiseks
Meeskonna loovustehnika #1: lihtne nipp selleks, et suurendada ideede hulka ajurünnakul
Oletame, et otsime uue koolitustoote ideed. Parameetrid, mille kaudu saaks koolitustoodet kirjeldada, võiksid olla näiteks: toimumise koht, sihtgrupp, turunduskanal, formaat, valdkond. Nendest saab tabeli päis.
Seejärel täidame tabeli sisu kirjutades võimalikeks toimumiskohtadeks näiteks: vabas õhus, kliendi juures, turismitalus, hotellis. Sama juhuslikult täidame teised tulbad.
Nüüd on vaja luua juhuslikke kombinatsioone - näiteks heidame viis korda täringut ja saame kombinatsiooni 1-2-4-3-1. Meie näite puhul oleks see siis seminariformaadis väikefirmade juhtidele suunatud müügikoolitus, mis toimub vabas õhus.
Tema väited tuginevad teaduseksperimendil, mille käigus nad panid muusikud mängima esmalt tuntud palu, seejärel niisama ühiselt jämmima ning mõõtsid samal ajal muusikute ajutegevust MRI masinaga.
Limb põhjendab "välja lülitamist" muusikute vajadusega leida improvisatsiooni käigus uusi ideid ilma ennast liigsete piirangutega koormamata.
Limb ja tema meeskond on veendunud, et täpselt sama oskust vajavad kõik meeskonnad, kelle töö on seotud uudsete ideedega - ainult SUNDIDES ennast lahendusele mõtlema, me mitte ei lülita enesetsensuuri välja, vaid forsseerime seda. Teiste sõnadega - erinevalt jazzmuusikutest enamus meeskondi loob endale uute ideede leidmiseks olulisi barjääre.
Miks me me ei oska meeskonnatööd ideede leidmiseks rakendada ja miks me ka indiviididena ebamõistlikult käitume? Limb usub, et probleemi põhjus peitub selles, et nii koolis kui tööl on enamus meie ajast täpselt planeeritud ja eesmärgistatud, jättes vähe aega meeskonnaga "jämmimiseks". See muudab tüütuteks kohustusteks isegi need tegevused, mida alguses oleme nautinud ning mis mingil ajahetkel on meie jaoks olnud puhas fun.
Kas Albert Einstein teadis seda juba varem?
Tundub, et Albert Einstein teadis Limbi uurimistöö käigus tehtud avastusi juba palju varem - tema abikaasa on rääkinud, et vahetult enne seda kui Einstein ennast relatiivsusteooria kirja panemiseks kaheks nädalaks oma kabinetti sulges, ta vaheldumisi improviseeris klaveril ja tegi märkmeid, korrates ise "Mul on suurepärane idee, suurepärane idee".
Uurijad ütlevad täna, et see sihitu klaverimäng aitas Einsteinil luua ajukeemiat ja flow seisundit, mille ta "tõlkis" füüsikat muutvaks seaduseks. Aga sama seisund võib aidata luua nii kauneid kunste kui äristrateegiaid.
Lihtsustatult võime öelda, et võti on õiges ajukeemia "kokteilis". Tüütu ülesanne ja stress põhjustavad organismis kortisooli taseme kiire tõusu ja see paneb meid endasse sulguma. Samal ajal kui dopamiinid ja endorfiinid, mis tekivad naudingute ja rahuldust pakkuvate tegevustega, häälestavad meid avatusele ja suhtlemisele ning seega ka ideede avatud jagamisele.
Lihtsustatud soovitus võiks seega olla umbes selline, et meeskonnatööna ideede leidmiseks tuleb tööpäeva tekitada nalja, naeru ja olukordi, mida kõik naudivad. Põhjalikult on seda teemat avanud Stanfordi sotsiaalpsühholoog Jennifer Aaker oma raamatus "Humor, Seriously: Why Humor Is a Secret Weapon in Business and Life"
3 soovitust ideedega seotud meeskonnatöö käivitamiseks
Kui oled meeskonna juht, siis see viimane ning üpris üldine nõuanne, sind ilmselt eriti edasi ei aidanud? Alusta selle rakendamist õhustiku loomisest - lugude jagamised (sealhulgas ka piinlike lugude jagamine), silmside, nalja viskamised jmt aitavad luua ajukeemia, mis tekitab turvatunnet. Ja mis peamine - see toimib kiirelt. Kui näed, et meeskond on "kinni jooksnud", siis aitavad käiguvahetuse tuua just need väikesed lood, naljad ja silmside. Seega, tekita endale ja oma meeskonnale "jämmimise" aega - see suurendab, mitte ei vähenda tulemuslikkust. Üks võimalus on ühildada olulised arutelud meeskonnaüritusega ja sõita kontorist välja.
Teine soovitus on samuti lihtne - pane meeskond liikuma, sest see vallandab endorfiine - on teaduslikult tõestatud, et liikudes läheb tuju paremaks, stress väheneb ning loovus suureneb.
Liikumisvõimalusi on erinevaid, aga miks mitte asendada mõned meeskonna koosolekud jalutamiskoosolekutega? Idee pole muidugi uus - juba Aristoteles rakendas seda peripateetikute koolis.
Covid on selle rakendamise teinud eriti lihtsaks, sest seda on ju erinevate virtuaalkoosolekutega hästi lihtne rakendada - igaüks saab ju telefoni kaasa võtta ja pidada koosoleku jalutades. Kui on vaja otsuseid kirja panna, siis piisab kui üks meeskonnaliige jääb laua taha seda tegema.
Muide jalutamise kasulikkusest on kirjutanud ka Erling Kagge, maailmarändur, kes jõudis esimese inimesena maakera „kolmele poolusele”: põhja, lõunasse ja Džomolungma tippu. Tiit Pruuli kirjutatud arvustust tema jalutamise raamatule saad lugeda siit.
Kolmas soovitus on kombineerida eelnevat loovustehnikate kasutamisega - enne õhustik ja ajukeemia ning seejärel meeskonnatööna üks süsteemne sprint, kus kasutate ideede leidmisieks loovustehnikaid. Paneme selleks mõned tehnikad siia kirja. Varem oleme selliseid tehnikaid jaganud ka näiteks postituses "Ideede genereerimise tehnikad: 100 idee meetod".
Meeskonna loovustehnika #1: lihtne nipp selleks, et suurendada ideede hulka ajurünnakul
Esimene tehnika on puhtalt meeskonnatöö, sest seda tehnikat ei saa üksi kasutada. Lihtne tehnika on järgmine:
- Enne ajurünnaku algust anna igale meeskonnaliikmele piisavalt suur post-it paberite pakk, näiteks võtta terve pakk ja jaga see kolmeks võrdseks osaks.
- Tööd tehakse esmalt individuaalselt ja seega vaikuses. Igale lehekesele kirjutatakse üks idee ja töö käib kuni paberid on otsas. See võib võtta palju aega, aga las võtab - ideede otsimine ei saagi käia "aja peale". Ja vaikus annab võimaluse inimestel süveneda ja päriselt teie väljakutsele mõelda.
- Kui paberid otsas, siis algab meeskonnatöö - esimene julge tutvustab ühte oma ideed ja kleebib selle seinale. Kui teised leiavad oma ideede seast haakuvaid mõtteid (sh sama idee või lihtsalt õrnalt haakuvad asjad), siis nad kleebivad need selle esmase idee juurde ja tekkima hakkavad ideede või teemade klastrid. Kui keegi enam midagi ei lisa, viskab keegi õhku järgmise idee ja kõik kordub.
Meeskonna loovustehnika #2: Leonardo ideekarp
Leonardo ideekarp on ideede genereerimise tehnika, mis aitab väljakutse erinevate lahenduste parameetreid kombineerida uuteks ideedeks. Teoreetiliselt saab seda kasutada ka üksinda, aga meeskonnatööna on see palju vahvam ja tulemuslikum.
Nime on see saanud Leonardo da Vinci järgi, kes tõepoolest kasutas seda individuaalselt. Ta kasutas seda nii oma kuulsate karikatuursete peamotiivide joonistamisel kui ka leiutamisel.
Protsess ise on järgmine:
- Sõnastage meeskonnatööna lahendatav väljakutse. Vajadusel saate abi sellest postitusest.
- Määratlege lahenduse parameetrid / omadused.
- Tehke üks tabel, kus iga parameeter on üks tulp ning tabeli read on täidetud selle parameetri juhuslike vastuse variantidega (vt näide allpool).
- Looge erinevatest lahtritest juhuslikke kombinatsioone ja proovige neid "tõlkida" kasutatavateks ideedeks.
Oletame, et otsime uue koolitustoote ideed. Parameetrid, mille kaudu saaks koolitustoodet kirjeldada, võiksid olla näiteks: toimumise koht, sihtgrupp, turunduskanal, formaat, valdkond. Nendest saab tabeli päis.
Seejärel täidame tabeli sisu kirjutades võimalikeks toimumiskohtadeks näiteks: vabas õhus, kliendi juures, turismitalus, hotellis. Sama juhuslikult täidame teised tulbad.
Nüüd on vaja luua juhuslikke kombinatsioone - näiteks heidame viis korda täringut ja saame kombinatsiooni 1-2-4-3-1. Meie näite puhul oleks see siis seminariformaadis väikefirmade juhtidele suunatud müügikoolitus, mis toimub vabas õhus.
Seda sammu peaks siis kordame piisava hulga erinevate kombinatsioonide saamiseni. Seejärel on nn toorideede "lahti põrgatamine" meeskonnatööna ehk arutage, mida ja kuidas nende ideede juures muuta/täiendada, et need oleks kasutatavad.
Ah, et miks neid totrusi genereerida kui pärast peab neid kasutatavateks "tõlkima" hakkama? Väga lihtne - juhuslik kombinatsioon viib su mõtte uude alguspunkti ja tõmbab laiemaks selle skaala, kust ideid otsite ning see viib kokkuvõttes uute kasulike ideedeni.
Moodsamal ajal on sama tehnikat piltide loomiseks kasutanud fotograaf Arne Olav G. Fredriksen.
Me aitame sinu meeskonnal viia läbi ajurünnakut mis kombineerib meeskondlikku ja individuaalset mõtlemist, vabaajategevusi, mõnusat olemist ja head sööki. Ning toob tulemuse!